Vaibla linnujaama külastajad ja ajalugu

Sass Adojaan

Sass Adojaani uurimistöö „Vaibla linnujaama külastajad ja ajalugu“ jõudis õpilaste teadustööde riiklikul konkursil 2023. aastal teise vooru. Töö juhendajad olid Art Villem Adojaan ja Andre Pettai.

Linnujaama elu on mulle alati tundunud eriline ja põnev: olen veetnud palju aega Vaiblas, sest mu isa ja vend on kirglikud linnuhuvilised ja minu jaoks on lindude rõngastamine olnud igasuvine tegevus sünnist saati. Kuigi Vaibla linnujaamast oli juba varem uurimistöid tehtud, olid need keskendunud rõngastusandmete analüüsile. Minu uurimisobjektideks said aga Vaibla linnujaama linnuhuvilised ja sealne eluolu.

2022. aasta suvel korraldasin küsitluse linnujaama külastajate seas ning intervjueerisin rõngastajaid, et koguda infot Vaibla linnujaama ajaloo ja praeguse seisu kohta. Intervjuude ja ankeetide abil uurisin, kuidas inimesed linnuhuvini ja Vaibla linnujaamani on jõudnud. Püüdsin mõista, kes linnujaama külastavad ja milline on nende taust. Lisaks soovisin saada aimu, kuidas paremini linnujaama infot inimesteni viia, et parandada teadlikkust lindude kohta.

Intervjueerisin nii „linnukaid“ ehk vanema põlvkonna esindajaid kui ka praegusi noori vabatahtlikke ehk „vaiblakaid“. Ankeedis oli küsimusi mitmel teemal: vastaja kokkupuude Vaibla ja teiste linnujaamadega, linnuhuvi teke, vastaja taust ning lindude määramise ja tundmisega seotud teadmised. Küsimustikule vastas 69 inimest. Oma ülevaates keskendungi eelkõige ankeetküsitluse tulemuste tutvustamisele.

Uurimistöö autor Sass Adojaan Vaiblas linde rõngastamas. Foto: Maarja Adojaan

Linnujaamas käib igas vanuses inimesi ja seda muljet kinnitasid ka andmed. Lindudega tegelemist võib alustada igas vanuses, see pole füüsiliselt nõudlik hobi. Siiski, kui puutuda lindudega kokku juba lapsena, on suurem tõenäosus, et huvi jääb külge eluks ajaks. Linnujaama külastajate seas on nii eluaegseid linnuhuvilisi kui ka pensionieas linnuvaatlejaks hakanuid. Noorim ankeedi täitnud külastaja oli 9- ja vanim 70-aastane. Kõige rohkem ankeedi täitjaid oli 20–25- ning 10–15-aastaste seas. Sageli külastavad linnujaama pere- ja sõpruskonnad. Vahel on nii, et suuremad huvilised on just lapsed, aga juhtub ka seda, et nad on vanematega lihtsalt kaasas ja suurem linnuhuvi tekib alles hilisemas elus.

Noored rõngastajad 2014. aasta suvel Vaibla linnujaamas. Foto: Kristjan Adojaan

Linnujaamas viibides olen märganud, et seal kohtab kõikvõimalike erialade inimesi. Igapäevaelus võivad nad olla muusikud, arstid, õpetajad, poemüüjad, näitlejad, ametnikud või kes iganes. Sageli oli külastajate elukutse mingil moel seotud loodusega.

Vaibla külastajad siisikestega suletunnet kogemas.Foto: Kristjan Adojaan

Uurisin, kui põhjalikud on Vaibla linnujaama külastajate teadmised lindudest nende endi hinnangul. Ankeedile vastanutest enamik (47%) arvas, et on Eesti lindude tundmises üsna keskmisel tasemel, ja valis vastusevariandiks „Tunnen tavalisi ja arvukaid linde nii hääle kui ka välimuse põhjal“. Kõige väiksem hulk vastanutest (21%) arvas, et tunneb suurt osa Eesti lindudest nii hääle kui ka välimuse põhjal, ja ülejäänud (32%) on enda arvates veel algajad, kes alles õpivad Eesti linde tundma. See, kui hästi keegi linde tunneb, ei olene üldse vanusest. Linnujaamas käib koolilapsi, kes oskavad määrata kümneid, kui mitte sadu linnuliike ja teevad seda edukamalt kui nii mõnigi keskealine linnuhuviline.

Suurem osa vastanutest (96%) kasutab enamasti lindude määramisel abivahendeid, näiteks spetsiaalseid äppe, linnumäärajat või võimalust küsida abi kogenumatelt linnuhuvilistelt. Siin annab linnujaama külastus väärtusliku kogemuse, võimaldades linde ka lähemalt uurida.
Ankeedile vastanute seas olid kõige populaarsemad lindudega seotud tegevused lindude vaatlemine (53 inimest) ja linnulaulu kuulamine (45). Suur osa vastanuid on osa võtnud talvisest aialinnuvaatlusest (27), suvisest aialinnu päeviku pidamisest (17) ja linnurallist Estonian Open (13).

Vaibla linnujaama logiraamatu sissekanne. Foto: Mari Remm

Linnuhuvi võib tekitada või võimendada ka mõni pooljuhuslik asjaolu. 2022. aasta suvele eelnes kaks aastat pandeemiat, mis inimeste käitumist palju mõjutas (sealhulgas õues viibimist). Välismaisest kirjandusest võib lugeda, et koroonapandeemia mõjul on linnuhuviliste arv kasvanud, näiteks 2020. aastal suurenes linnuvaatluse veebisaidil ebird.org tehtud vaatluste arv peaaegu poole võrra. Mitme linnuliigi otsingute arv Vikipeedias suurenes ning linnutoidu ja -söötjate müük kasvas umbes 50% võrra.
Samasuguse tulemuse andis küsitlus: paljud linnujaama külastajad kinnitasid, et koroonapandeemia ajal nende looduses viibimise aeg pikenes ja linnuhuvi suurenes.

Vaibla linnujaama tegevus on peaaegu alati olnud n-ö õhinapõhine ja toetunud vabatahtlikele. Kuidas see seltskond moodustub? Huvi lindude ja looduse vastu laiemalt võib tekkida nii perekonna kui ka sõprade mõjul, tänu huviringidele või inspireerivale õpetajale. Vahel tärkab huvi looduslaagris osaledes või saab alguse teistest hobidest (näiteks fotograafiast).
Küsitlusest ilmnes, et väga olulisel kohal linnuhuvi tekitamises ja süvendamises on huviharidus. Nii linnujaama algus 1987. aastal kui ka praeguse aktiivsema tegutsemise perioodi algus 2015. aastal oli seotud Tartu Loodusmaja ornitoloogiaringiga. Vaibla linnujaama külastajate seas on olnud ka teiste huvikoolide loodusringide õpilasi.

Huvi võib alguse saada juhuslikust kokkupuutest: suuremale osale neist, kes satuvad linnujaama esimest korda (nt kooli õppeprogrammi läbimise käigus), on sealt saadud linnukogemus täiesti uus, samas võib see kogemus tekitada rohkem huvi ja korduvad külastused viia huvi süvenemiseni. Ka ankeetküsitlus näitas, et 66% vastanutest olid korduvad linnujaama külastajad ja 34% esmakülastajad.
Samuti on Vaibla linnujaam n-ö üles leitud meedia vahendusel, olgu selleks televisioon (saatelõik „Osoonis“), trükiajakirjandus kui sotsiaalmeedia.
Vaibla linnujaam on üheks oma missiooniks seadnud lindude populariseerimise ja loodushariduse. Selleks on koostatud õppeprogramm „Lindude rände uurimine Vaibla linnujaamas“.

Kui puutuda lindudega kokku lapsena, on suurem tõenäosus, et huvi jääb külge eluks ajaks. Foto: Kai Tätte

Töö linnujaamas õpetab vastutust, hoolimist, tähelepanelikkust looduse vastu ja meeskonnatööd. Mida rohkem inimesi hoolib loodusest ja oskab märgata seal toimuvat, seda lihtsam on loodust hoida ja kaitsta.
Linnujaamade töö on üks võimalus loodusharidust jagada ning noori sellesse kaasa tõmmata. Loodan, et minu uurimistöö tekitab kelleski huvi ise Vaibla linnujaama kohale minna ja selle tegemistega tutvust teha. Linnujaamas toimuvat saab jälgida ka sotsiaalmeedias: www.facebook.com/vaiblalinnujaam ja www.vaibla.net