Kas kalakajakas lõikab kühmnokk-luige lähedusest kasu?

Anni Hipp Visla

Anni Hipp Visla uurimistöö „Kalakajakate ja kühmnokk-luikede kommensaalne suhe pesitsuskoloonias” osales 2023. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil.

Anni Hipp Visla Mind on alati huvitanud loodus. Eriti oluline on minu arvates uurida oma kodukoha lähedal asuvat loodust, siis teame, kuidas seal pesitsevaid loomi paremini hoida ja kaitsta. Kuna olen kogu elu elanud Läänemaal, olen ka oma uurimisteemad sidunud Läänemaa loodusega. Mu põhikooli uurimisprojektiks oli kalade kokkupuude merereostusega. Põhikooli uurimistöö juhendaja Tuul Sepp pakkus välja idee minna 2022. aasta kevadel tema töörühmaga kaasa Kakrarahu laiule kajakaid uurima. Minu koolipoolne juhendaja oli Imbi Raudkivi.

Uurimistöö lindudest oli hea võimalus katsetada midagi põnevat ning saada uusi kogemusi ja teadmisi kodukandi looduse kohta. Arvan, et sel teemal uurimistöö tegemine aitab kaasa ka tulevase eriala valimisel, sest praegu on plaan siduda amet loodusainetega.

Minu uurimistöö põhieesmärk oli välja selgitada, kas kühmnokk-luikede ja kalakajakate vahel esineb pesitsuskolooniates kommensaalne suhe, kus luigepesa lähedus kaitseb kalakajaka mune rüüstamise eest. Selleks kaardistasin kajaka- ja luigepesad laiul, fikseerisin munade arvu pesas, registreerisin pesarüüste episoodid ja märkisin üles koorunud tibude arvu.

Uuritav pesitsuskoloonia asus Kakrarahu laiul.

Minu uuritud pesitsuskoloonia asukohaks on Kakrarahu laid. Laiul pesitseb palju liike, teiste seas kalakajakas, hõbekajakas, randtiir, kühmnokk-luik ja merisk. Pesitsevate kajakate arv on Kakrarahul pidevalt suurenenud, tõenäoliselt seetõttu, et mujal on pesitsuspaiku vähemaks jäänud. Looduslike elupaikade kadu on põhjustanud mitmesugused inimtegurid. Inimtegevuse mõju on leitud ka teiste merelindude puhul. Tihedamas koloonias on rüüsteoht suurem ressursside puuduse tõttu. Elupaikade kadumisest tingituna kolib Kakrarahule ka teisi liike, nagu näiteks kormoranid, kes suurendavad toidukonkurentsi.

Kalakajaka pesa.

Välitööd Kakrarahul toimusid pidevalt mai algusest juuni keskpaigani. Mina osalesin välitöödel kahes etapis, millest esimene jäi mai keskpaika. Eesmärk oli üle kontrollida kõik laiul olevad kalakajakate pesad, mille juures juhendas mind Johan Boeijkens. Kasutasime mobiilirakendust “Kakrarahu”, mis võimaldas kogu laiu ulatuses näha pesade asukohti, millest igaüks oli märgitud kindla numbriga. Rakendus andis teavet, millised pesad asuvad hetkel meile kõige lähemal ning mitu muna on selles pesas eelmise päeva seisuga.

Juunis toimunud välitööde eesmärk oli kontrollida pesade ja munade seisu ning koorunud tibud rõngastada. Andmebaasi sai info selle kohta, kas ja kui palju tibusid mingis pesas koorus ning kas pesa langes rüüstamise ohvriks või mitte. Luigepesade geograafilised koordinaadid salvestati samuti rakenduse kaudu andmebaasi.

Analüüsiks kandsime tabelisse pesa numbri (koodi), munade arvu pesas ja koorunud poegade arvu. Lisaks kaasasime analüüsi kajaka- ja luigepesade arvu iga konkreetse pesa läheduses, jagades pesaümbruse piirkondadeks raadiusega 3 m, 6 m, 9 m ja 15 m. Pesade kauguse üksteisest saime GPS-koordinaatide järgi „Kakrarahu“ rakendusest. Piirid määrasime selle järgi, kuidas käitusid luiged meie lähenemisel pesale: umbes kolme meetri peal tõusid luiged püsti ning susisesid kurjalt, umbes kuue meetri peal püsisid pesal, kuid siiski susisesid, umbes üheksa meetri peal jälgisid möödujat ja umbes viieteistkümne meetri peal ei reageerinud võimalikule rüüsteohule üldse.

Tabel 1. Muna mass vastavalt munemisjärjekorrale.

Tabel 2. Esimese muna koorumise tõenäosuse sõltuvus läheduses asuvatest kajaka- ja luigepesadest

Tabel 3. Koorunud poegade koguarvu sõltuvus kajakapesade arvust läheduses asuvatest kajaka- ja luigepesadest

Kajakate puhul on naabrite rohkusel positiivne mõju nii esimese muna koorumise tõenäosusele kui ka pesast koorunud poegade koguarvule. Luikede puhul on luigepesa lähedus positiivse mõjuga pesast koorunud poegade koguarvule, aga mitte esimese poja koorumise tõenäosusele. Luigepesast vähem kui 3 m kaugusel pesitsenud kajakate pesadest koorus keskmiselt 0,79 tibu, ülejäänud pesadest keskmiselt 0,54 tibu. Kajakapesade positiivne mõju avaldub suure raadiuse (15 m) korral (kui palju kajakapesi naabruses on), luigepesade mõju aga just väikese (3 m) raadiuse korral (kas luigepesa on naabruses või mitte).

Tulemuste põhjal võib öelda, et luigepesa lähedus kalakajaka pesale on positiivse mõjuga. Luigepesa asumine kuni kolme meetri kaugusel on kajakale kasulik, sest see mõjutab koorunud poegade koguarvu positiivselt. Laiul asusid luigepesad enamasti kajakatest eraldi, laiu äärealadel, mis kajakate jaoks pole just kõige turvalisem pesitsuspaik, sest seal on suur üleujutuse oht. Laiul märkasime, et meie möödumisel luigepesa lähedalt käitus luik ähvardavalt, liikus meie poole ja susises. Samamoodi tõrjus luik ka teisi pesale lähenevaid loomi, kes võisid olla rüüsteohuks nii tema enda pesale kui ka läheduses olevale kajakapesale. Tegelikult kaitses luik muidugi oma pesa, kuid sellest said kasu ka luige lähedal pesitsevad kalakajakad. Oletan, et tegemist on kommensalismiga, sest kajakas sai luigest kasu oma pesa kaitsmisel, samal ajal kui luik ei saanud kajaka naabrusest ei kasu ega kahju. Seega võitsid luigepesa lähedal asuvad kajakapesad eelkõige luige kaitsest, sest kajaka jaoks pole laiu äärealal olev pesitsuskoht kõige kvaliteetsem.

Minu uurimus aitab paremini mõista, millised tegurid mõjutavad liikidevahelisi suhteid ja lindude pesitsusedukust. See on vajalik teadmine, et prognoosida kliimamuutuste ja muude inimese poolt põhjustatud keskkonnaprobleemide mõju merelindude kolooniatele. Kui teame, mis tegurid mõjutavad kolooniates pesitsusedukust, saame paremini prognoosida populatsioonide käekäiku tulevikus.