Pesitsevad metsalinnud Põhja-Pärnumaal Kodesmaa külas 2022.–2023. aastal

Eedi Lelov

Elan Põhja-Pärnumaal Kodesmaa küla servas Järveääre talus ja olen alates 1990. aastast sealkandis, ca 22 hektari suurusel metsaalal teinud pidevalt ning järjekindlalt ornitoloogilisi vaatlusi (fenoloogilised vaatlused, haneliste ja sookurgede ränne, talvised ja suvised aialindude vaatlused jne). Metsalindude pesitsusaegset arvukust hakkasin kaardistama alles 2022. aastal.

Puistu asub intensiivse kasutusega mosaiikses põllumajandusmaastikus. Ala on välja kasvanud kunagisest puisniidust, mille servades olid väikesed põllulapikesed, kus kunagi kasvatati teravilja ja põldheina. Puisniidul varuti heina, tehti hagu ja raiuti suurematest puudest ka tarbepuid. Suve teisel poolel karjatati seal veiseid ja hobuseid.

Väike-kärbsenäpp on looduskaitse seisukohast arvestatav liik. Fotol: Karl Adami.

Puistu on erivanuseline ja -ilmeline: seal leidub kuuski, kaski, haabu ja üksikuid vahtraid. Küpsemad puud on 70–80 aasta vanused, kuid üksikute kuuskede vanus on sadakond või rohkemgi aastat (puud, mis on kunagi kasvama jäetud karjamaad piiravate kiviaedade lähedusse). Metsaala iseloomustab sarapuude rohkus, palju on ka pihlakaid ning mosaiiksete laikudena toomingaid. Vaadeldaval alal on neli kinnistut. Kõige suurem on Järveääre kinnistu, mis moodustab ligikaudu poole kõnealusest metsaalast ja on ühtlasi selle kõige mosaiiksem osa. Sellel kinnistul on ca 0,3-hektarine männik. Uustalu kinnistul on umbes poole hektari suurune kuusik, mis on küll paarkümmend aastat tagasi tugevalt läbi raiutud. Kõigil neljal kinnistul on viimastel aastakümnetel domineerinud nn talupojatarkus: metsa majandatakse neil kuudel, mille nimes esineb r-täht. Alal ei hakka silma ühtki lageraieauku. Ühtlane metsamüür pakub silmale ilu ja südamele rõõmu ning paistab hästi silma ka liiklejale Tallinna-Pärnu maanteel.

Tabel 1. Pesitsevate lindude liigiline ja arvuline koosseis Kodesmaa metsas 2022. ja 2023. a.

2022. ja 2023. aasta pesitsusperioodil registreerisin kahe aasta kokkuvõttes 31 pesitsevat linnuliiki.

2022. aastal täheldasin 93 linnupaari pesitsemist 28 liigist (4,2 paari/ha) ja 2023. aastal 95 linnupaari pesitsemist 29 liigist (4,3 paari/ha).
Looduskaitse seisukohalt on kõige „magusam“ linnuliik kindlasti väike-kärbsenäpp. Selle liigi mainimine metsaraie soovijatele on arvestatav trump, nagu ka väike-kirjurähn (pesitses 2022. aastal ning on pesitsenud ka varem) ning laanepüü (pole vaadeldaval alal alates 1990. aastast pidevalt esinenud, kuid liigi tõestatud pesitsemine on registreeritud 2001. aastal).
Toitekülalisena leiab põldudevahelisest metsast aeg-ajalt üles ka valgeselg-kirjurähni. Mittepesitsevatest lindudest on sagedasimad külalised veel hallpearähn ja musträhn. Korra, 1990ndate alguses, olen kohanud ka roherähni.
Igal aastal olen trehvanud mänsakut. Puistu keskosa, kus on palju kuusetihnikuid ja ohtrasti sarapuid, on sellele liigile igati sobiv, kuid pesitsemas ei ole ma teda seni täheldanud.

Hallpearähn on vaatlusalal sage külaline. Foto: Silver Kibuspuu.

Kakkudest on olnud esindatud värbkakk, händkakk ja kõrvukräts.
Kõrvukrätsu olen kohanud vaid mõnel korral ja ainult Järveääre talu õues.
Händkakku kohtasin sagedamini 1990ndate esimesel poolel. 1998. aastal püüdis see liik pesitseda elumajast ca 200 m kaugusel metsas. Linnud tegid ilusa pesalohu saepurusse, mis oli raputatud nn Hägeri tüüpi pesakasti põhja – see on katuseta pesakast, mis meenutab laia sügavat puutüügast –, kuid munemiseni ei jõudnud. Viimastel kümnenditel olen händkakku harvemini kohanud: 2000ndail tegin kaks vaatlust, 2011.–2020. aastal kolm vaatlust ja aastail 2021–2022 vaatlesin üht isendit pea nelja kuu vältel (24.10.2021–14.02.2022). Lindu võis sageli näha ka päevasel ajal ning mitmel korral Järveääre talu õuel.
Värbkakku kohtasin vaadeldaval alal esimest korda 21. oktoobril 1997. Ajavahemikus 2006–2023 kohtasin seda liiki igal aastal, välja arvatud 2010. aastal, ja sagedamini sügistalvisel perioodil. Tihti olen värbkakke kohanud toidumaja juures. Kolmel korral olen näinud, kuidas kaku saagiks on langenud rasvatihane. Korra sattus värbkakk ka tihaste püüdmiseks ülesseatud loorvõrku (19.12.2020). Lind rõngastati ja lasti vabaks.
Vaadeldava ala piiride vahetus läheduses olen täheldanud pesast välja lennanud ja toitu manguvaid värbkaku noorlinde: 19. juunil 2003 märkasin üht sellist isendit ja 16. juunil 2023 kolme noorlindu.