Kuldnoka päevarütm pesitsusajal

Jaanus Elts, Riho Marja

Kuldnokk on tuntud lind, kelle kevadine külluslik laul ja helklev sulekuub äratab paljude tähelepanu. Ta pesitseb väga erisugustes elupaikades, kuid suluspesitsejana vajab sobiva suurusega (looduslikku) õõnsust või pesakasti. Selleks et kuldnoka argielu kohta rohkem teada saada, oleme isendite tegutsemist jälginud GPS-seadmete abil. See on täiendanud teavet lindude liikumise ulatuse ja iseärasuste kohta.

Kuldnoka arvukus on paljudes Euroopa riikides kahanenud ning üheks selle oluliseks põhjuseks peetakse sobiva loomse toidu nappust pesitsusajal, eriti poegade kiire kasvu perioodil. Lühikeste jalgade tõttu on sel linnul paraku keeruline hankida toitu kõrgest taimestikust. Pesitsusvälisel ajal sööb kuldnokk meelsasti siiski ka taimseid palasid. Nende lemmikuks võivad saada aedades kasvatatavad marjad ja puuviljad, mistõttu kuldnokad muutuvad aiapidajatele nuhtluseks.
Esimesena saabuvad kevadel meile isaslinnud. Nad valivad pesakoha, hakkavad seda omandit lauluga tähistama, õõnsust puhastama ja jäävad sinna ka ööseks. Emaslindude saabudes osalevad pesakoha korrastamisel mõlemad vanalinnud, pesaehitus jääb aga pigem emaslinnu ülesandeks. Suure asustustiheduse korral võib ühel isaslinnul olla mitu partnerit, harva tuleb ette vastupidist olukorda.

Kuldnokk on üks meie enim tuntud linde. Foto: Endel Pendin

Ööbimispaigad kaugel roostikes

Haudumise ja väikeste poegade ajal jääb ööseks pesale emaslind, isaslinnud liiguvad ööbima põõsastikesse ja roostikesse. Sulistunud poegade ajal liituvad ööbimisseltsingutega ka emaslinnud – seda näitas meie GPS-uuringu tulemus.
Ööbimispaigad asuvad pesast märkimisväärselt kaugel, meie uuritud lindudel 5,1–11,8 km kaugusel. Mõned isendid eelistavad järjestikustel öödel ühte kindlat piirkonda, kuid üks isaslind vahetas ööbimiskohta korduvalt. Uuringus jälgitud kuldnokad eelistasid ööbida roostikus ja märgades võsastikes veekogude lähedal, kus nad saavad turvaliselt välja puhata (vt ka kaarte). Kuldnokk on kiire lendaja, liikudes kohati kuni 75 km/h, ta on selle näitaja poolest võrreldav näiteks pääsukestega. Seepärast ei ole kaugele ööbimispaika minek nende jaoks eriline ajakulu, selline lend kestab vaid kümmekond minutit.

Kuldnokale meelepärased ööbimispaigad asuvad veekogulähedastes roostikes ja niisketes võsastikes.

Usinad päeva esimeses pooles

Enamiku linnuliikide puhul (81%) hoolitsevad järglaskonna eest mõlemad vanalinnud ja nõnda on see ka kuldnokal. Tõsi, looduses leidub alati kõrvalekaldeid tüüpilisest käitumisest. Üks Kanadas tehtud uuring on näidanud, et umbes viiendik kuldnoka isaslindudest poegade toitmises ei osale.
Pesitsusajal on vanalindudel pikad töised päevad, sest peale enda on vaja toitu hankida ka järglaskonnale. Nende päev algab enamasti kella nelja ajal varahommikul ning aktiivsus raugeb tunnike enne südaööd. Kuldnokad on kõige aktiivsemad päeva esimeses pooles, siis toidetakse poegi kõige usinamalt. Pärast kella 18 hakkab nende aktiivsus kiiresti kahanema ning rohkem aega jäetakse iseendale (vt joonist).

Vaherändele ei kiputa

Enamasti võtavad kuldnokad juuli alguses ette vaherände, mille käigus siin pesitsenud isendid liiguvad Läänemere lõunaranniku piirkonda. Rändele ei lähe siiski kõik kuldnokad: GPS-saatjaga lindude andmed näitavad, et vähemasti vanalinnud eelistavad nüüdsel ajal Eestisse jääda. Meie lõunanaabrid on arvamusel, et tingituna kliimamuutustest on Lätis pesitsevad kuldnokad hakanud vaherännet vältima ja sulgivad pigem pesitsuspiirkonna lähedal. Ühtlasi on nad avastanud, et sulgimisrännet teinud linnud saabuvad pesitsusalale tagasi keskmiselt kümme päeva hiljem kui n-ö laisad isendid. Seega võib kuldnoka suvine elupaigakasutus olla viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud, kuid esialgu on meil sellest veel vähe aimu. Ehk toob planeeritav koostööprojekt Läti uurimisrühmaga sellesse teemasse suurema selguse.