Keskkonnateoks valiti Sõrve looduskaitseala loomine, kirve sai loodusväärtusi kahjustav kuivendamine

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse. Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest.

Sõrve looduskaitseala loomine

Pärast põhjalikke uuringuid ja pikki arutelusid sündis mullu valitsuse otsus luua Harjumaal Sõrve looduskaitseala Muraste, Vääna ja Sõrve ümbruse looduse kaitseks. Keskkonnateoks valimisega tunnustab EKO kõiki protsessi osalisi, sealhulgas kohalikke kogukondi, Harku valda, kliimaministeeriumi ja vabariigi valitsust. Ettepaneku Sõrve looduskaitseala moodustamiseks esitas Harku vald 25. juunil 2006. aastal.

„Keskkonnaühendused soovivad näha, et riik kaitseks loodust just seal, kus suuremad loodusväärtused, nagu vanad metsad, on veel säilinud. Sõrve kaitseala loomine on hea näide, kuidas kaitsealade võrgustikku Eestis täiendada,“ sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Silvia Lotman.

See pealinna ümbritsev viimane terviklik roheala on elupaigaks enam kui sajale ohustatud taime- ja loomaliigile. Sõrve on oluline rohekoridor ja tuumala peaaegu kõigile meie suurimetajatele. Liikide koguarvgi – rohkem kui 800 − näitab väga suurt elurikkust. „Sõrve looduskaitseala moodustamine aitab täita elurikkuse strateegia eesmärki võtta 2030. aastaks kaitse alla 30 protsenti maismaast ja eelkõige just suure elurikkusega alad,“ lisas Lotman.

PTA kuivendamispraktika

Järjest vähenevad ja hoidmist väärivad märjad elupaigad kannatavad ulatusliku metsakuivenduse tõttu. Soode ja märgade metsade kuivendamine mõjutab ka nendest sõltuvaid liike, näiteks haruldast metsist ja must-toonekurge. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) annab välja lube kuivendusobjektide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks ning otsustab, kas seejuures tuleb hinnata mõju loodusele. Üldjuhul PTA keskkonnamõju hindamist ulatuslikult loodust mõjutavate kuivendussüsteemide rekonstrueerimisprojektidele ei algata. Sellise toimimise on aga kohus Vilumäe ja Kõrveveski kohtuasjades ebaseaduslikuks tunnistanud. Sellest hoolimata jätkab PTA sama praktikat, jättes kuivendamise keskkonnamõju hindamata.

„Hämmastav ja kurb on näha, et õigusriigis on ühel riigiasutusel võimalik seadusi ja kohtuotsuseid lihtsalt eirata ning jätkata ökosüsteemide kahjustamist,” tõdes Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. „Asjatundlik hindamine on hädavajalik, sest praeguse praktika juures selgub kaasnev looduskahju ja selle ruumiline ulatus alles tagantjärele. Samuti puuduvad mehhanismid avaldunud kahju heastamiseks,“ lisas Võhandu.

Tunnustust väärivate keskkonnategudena tõi EKO välja veel mõjukate lahenditeni viinud kohtuasjade algatamise ja lõpuleviimise keskkonnaühenduste Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad, Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) ja MTÜ Päraküla Selts poolt. Samuti tõsteti esile Lembit Maametsa ja Rainer Kuuba koostatud raamatu „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ ilmumist. Keskkonnakirve kandidaatide hulgas olid veel valitsuse tegevus uue õlitehase valmisehitamiseks ja käikuandmiseks ning keskkonnaalaste seaduseelnõude ülilühikesed kaasamisperioodid.

EKO valis keskkonnateo ja -kirve saaja kahekümnendat korda. Teatud tegevusi tunnustades või taunides soovib EKO sel moel avalikkuses esile tõsta keskkonnaalgatusi, millest eeskuju võtta, ja probleeme, mida tulevikus paremini lahendada. Varasemaid keskkonnateo ja -kirve laureaate saab näha siit.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab eksperditeadmistel põhinevaid ja huvikaitsega tegelevaid keskkonnaorganisatsioone. EKO liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja Keskkonnaõiguse Keskus.