Kormoranikaamera

Kunter Tätte

Ornitoloogiaühing paigaldas aprilli alguses ühele laiule veebikaamerad, et jälgida kormoranikoloonia elu ja tegemisi. Kormoranikaamera otsepilti on võimalik jälgida Eesti Ornitoloogiaühingu YouTube’i kanalil ja aasta linnu lehel. Tähelepanekuid kaamerasilma ette jäänu kohta saab lugeda Looduskalendri kodulehelt.

Pesaehitus ja hinnalised oksad

Aprilli esimestel nädalatel võis näha väga palju pulmatantsu. Vahel oli kaamera ees korraga üle viie tantsiva isendi. Paaril korral jäi silma, et kui keegi tantsib teise pesale liiga lähedal, võib tulla konflikt, mis tipneb üksteise nokast kiskumisega. Tähelepanuväärne on olnud ka tantsule järgnenud paaritumiseelne käitumine – aeglane ja õrn kaelte põimimine ning žestikulaarne pesamaterjali paikasättimine.
Lõbusaid hetki on pakkunud pidevad kraaklemised pesamaterjali pärast. Kui keegi toob näiteks pessa veidi pikema roika, mille ots ulatub teise pesa asukate haardeulatusse, püüab naaber selle sageli endale kiskuda. Kord oli näha, kuidas üks oks viie minuti jooksul neli korda omanikku vahetas. Siiski ei ole keegi teise pesast teadaolevalt niisama varastamas käinud ja pihta pandud oksa pärast pole keegi nähtavasti pikka viha pidanud, sest varastatud oksale pole järele mindud.

Noored kormoranid. Foto: Karl Adami

Merikotka külastused

Põnev on olnud vaadata kormorani kohtumisi teiste linnuliikidega. Näiteks 10. aprillil külastas kolooniat merikotkas, kes on kormorani peamine looduslik vaenlane. Juba enne kotka maandumist oli näha koloonias kiiresti levivat ärevust ja põgenemist kotka vahetust lähedusest. Merikotkas passis koloonia servas veidi üle kahe tunni ning selle aja vältel oli elu kormorani koloonias üllatavalt rahulik ja tavapärane. Pärast poegade koorumist võivad merikotka külaskäigud aga pingelisemaks muutuda.
7. mail jäi kormoranikaamerasse merikotka rünnak. Ohvriks langes nooremapoolse sulestikuga, arvatavalt 1–2-aastane kormoran. Vahetult enne ja pärast rünnakut valitses koloonias suur ärevus ning paljud põgenesid. Pesal istujad siiski valdavalt oma kohalt ei liikunud või kui liikusidki, siis naasid peagi. Ainult otse kormorani rappiva kotka kõrval paiknenud pesale ei julgenud vanalinnud tagasi tulla, mistõttu peagi olid hallvaresed platsis ja tegid munadega üks-null.

Merikotka külaskäik kormoranikolooniasse

Teised külalised

10. mail jäi kaamerasse kormoranivastaste inimeste külaskäik saarele. Üks neist jutustas mikrofoni läheduses sellest, kui jube seal tema arust kõik on ja kuidas kormoranide mune tuleks õlitada. Vähemalt neli inimest kõndis teadmata põhjustel pesade vahel ringi, ajades kõik pesal istuvad linnud lendu. Arvestades, kui kähku olid varesed ette võtnud kotka tõttu tühjaks jäänud pesad, pole kahtlust, et tol päeval sai nahka pandud veel nii mõnigi kurn. Ühel saart külastanud isikul oli seljas munade õlitajatele omane valge kaitseülikond, kuid õlitamiseks seekord siiski ei läinud. Nimelt võeti kaameraga laiul õlitamine sel aastal päevakorrast maha, sest kaamerad olid paljastanud, et seal pojad juba kooruvad.

Lisaks hallvarestele on koloonia servaaladel pidevalt näha ringi kõndimas naeru- ja hõbekajakaid. Kajakad pesitsevad samal saarel ja kaamerapilt on näidanud, et sageli õnnestub neil pesade vahel ringi uidates üht-teist söödavat kormoranidelt ära näpata. Näiteks võivad kormoranid hirmureaktsioonina oma maosisu pesa kõrvale välja oksendada, samuti võib poegade toitmise perioodil ilmselt ka lihtsalt toiduga õnnetusi juhtuda.
Praeguseks on kormoranikaamerast kokku näha olnud 23 linnuliiki. Mitmete liikide, eelkõige kajakate, kühmnokk-luikede ja tiirude puhul on selgelt näha, et nad pesitsevad hulgaliselt sealsamas. Nägemissageduse põhjal võib oletada, et läheduses pesitsevad ka merisk, punajalg-tilder ja rääkspart.

Täispikk nimekiri nähtud liikidest on järgmine: kühmnokk-luik, naerukajakas, hõbekajakas, kalakajakas, randtiir, hallvares, valgepõsk-lagle, suur-laukhani, hallhani, hahk, sinikael-part, viupart, soopart, rääkspart, luitsnokk-part, tuttvart, rohukoskel, merikotkas, hallhaigur, merisk, heletilder, punajalg-tilder, tutkas. Kaamerat paigaldades sai nähtud ka linavästrikke ja liivatülle, kuid kaamerapilti pole nad meie teada sattunud.

Kuigi sageli väidetakse, et kormoranidega seoses saarte linnustik väheneb, pole Eesti Ornitoloogiaühing seda Eestis täheldanud. Ka selsamal veebikaameraga saarel, kus on üks Eesti suurimaid kormoranikolooniaid, ei näita aegread kahanemist ei teiste linnuliikide ega haudepaaride arvus. Kormoranid hoiavad seal rohkem saare keskossa, aga sealgi on maaspesitsejatele veel küllaga ruumi.

Ega hunt pesa juurest murra

Hiiumaal Käina lahel märkasid linnustikuseireid teinud Maie Vikerpuur, Leho Aaslaid ja Aarne Tuule, et tänavu pesitseb üks merikotkas otse keset kormoranikolooniat. See on üllatav, sest merikotkas on kormorani peamine looduslik kiskja Läänemerel. Nii Soomest, Rootsist, Saksamaalt kui ka Eestist on teada mitmeid juhtumeid, kus kormoranid on merikotkaste pideva kiusamise tõttu koloonia tervenisti maha jätnud.

Aarne Tuule teadis rääkida, et sama vaatepilti võis tollel Käina lahe laiul näha 2021. aastal, kuid siis olid kormoranid merikotka pesapuust kaugemal paiknenud. Paar järgmist aastat kotkas laiul ei pesitsenud, mis andis kormoranidele võimaluse kotkapesas laiutada. Nüüd on aga kotkas oma pesa rendilepingu üles ütelnud ja kasvatab paari tuhande kormorani keskel oma kahte poega. Samale laiule mahtus pesitsema ka veel 199 luike!

Merikotka pesa keset kormoranikolooniat. Foto: Aarne Tuule

Kuigi võiks arvata, et selline kooselu ei saa kormoranidele hästi lõppeda, on Leho sõnul naabrid seni sõbralikult läbi saanud. Maie kinnitas, et laiul jäi silma vaid üks surnud kormoran, mis on oluliselt vähem kui naaberlaiul. Ise tooksin võrdlusena välja Ameerika Ühendriikidest pärit tähelepaneku, et ameerika hallhaigur (Ardea herodias) valib samuti sageli pesitsuspaigaks oma vaenlase valgepea-merikotka (Haliaeetus leucocephalus) pesitsusterritooriumi ja et kotka läheduses pesitsedes on haigrute pesitsusedukus isegi suurem kui muidu. Seda üllatavat tõsiasja seletatakse sellega, et kohalik kotkas kaitseb võõraste kotkaste lähenemise eest, sest ei soovi oma territooriumile konkurente. Kormoran võib seega samuti olukorrast hoopis kasu lõigata. Igatahes paistab, et Eesti vanasõna “ega hunt oma pesa juurest murra” vastab tõele.