Pesakastilindude pesitsemisnäitajad Jõgeva linnas ja alevikus

Aleks Mattias Mäekivi

Aleks Mattias Mäekivi uurimistöö “Jõgeva linna ja aleviku pesakastilindude pesitsemisnäitajad 2022. ja 2023. aasta andmete põhjal” osales 2024. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil.

Kui gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Lauri Mällo mulle ettepaneku tegi, et võiksin uurida pesakastilindude pesitsemisnäitajaid Jõgeva linnas ja alevikus, olin kohe nõus. See teema köitis mind väga, sest olin soovinud juba põhikoolis lindude kohta teaduslikku uurimistööd teha, kuid polnud siis juhendajat leidnud. Tundus väga põnev võtta ette midagi suuremahulist, mille hulka kuulub ka välipraktika.

Kuldnokakastid pandi enamjaolt avatud aladele. Foto: Joosep Ailiste

2022. märtsis püstitasime Jõgeva linna omavalitsuse projekti raames Jõgeva alevikku 186 pesakasti. Neid oli kolmes suuruses, et pakkuda meelepärast elupaika nii väikestele näppidele ja tihastele kui ka natuke suurematele kuldnokkadele. 118 pesakasti paigaldasime linna keskossa (Piiri park, koolide ümbrus, raudteeäärsed pargid, kettagolfipark), 22 linna serva Pedja jõe äärde ning 46 Jõgeva alevikku ja Veskijärve saarele. Pesakastid jaotasime alade vahel lindude seniste teadaolevate eelistuste järgi: tihedamasse metsatukka või parki paigutasime rohkem must-kärbsenäpi ja tihase pesakaste, avatud aladele aga enamjaolt kuldnokakastid.

Must-kärbsenäpi isalind. Foto: Kaisa Äärmaa

Pesakaste käisime kontrollimas 2022. ja 2023. aasta mai- ja juunikuus. Kuna neid oli palju, ei jõudnud me ühe päevaga tervet vaatlusala läbi käia ja nädala jooksul tuli teha mitu sõitu. Kasti kontrollimiseks avasime ettevaatlikult pesakasti katuse, ja kui vanalinde pesal polnud, määrasime pesa kuju ja materjali järgi võimaliku linnuliigi. Esimestel kontrollkäikudel polnud näiteks must-kärbsenäppi pesa ümbruses näha, ent kuna ta kasutab tavaliselt pesaehitusel kõrsi, siis võis arvata, et tegu polnud tihasega, kelle pesa koosneb peamiselt samblast või villast.

Kui pesa keskele oli tekkinud lohk, kuhu lind sai muneda, lugesime pesa ehitatuks ja pesakasti asustatuks. Kui pojad olid juba koorunud ja piisavalt suured, rõngastasime nad. Kokku rõngastasime kahe aasta jooksul 726 linnupoega. Pesitsusedukust määrasimegi rõngastatud poegade arvu järgi pesas.

Must-kärbsenäpi emaslind pesakastis.Foto Joosep Ailiste

Jõgeva linna ja Võrumaa lindude pesitsusnäitajate võrdlus protsentides vastavalt 2022. ja 2017. aasta kevadel

Üks uurimistöö hüpotees oli, et tiheda inimasustusega alal on lindude pesitsemisedukus väiksem kui maapiirkonnas. Võrdlusteabena kasutasin andmeid, mida juhendaja Lauri Mällo oli 2017.–2020. aastal kogunud pesitsemise kohta Võrumaal paigaldatud pesakastides. See hüpotees pidas paika, sest kahe pesitsemishooaja vältel oli edukat pesitsemist maapiirkonnas keskmiselt 22,5% rohkem kui linnas. 2022. aasta kevadel oli Jõgeval rasvatihaseid ühes pesas 3–10 ja 2017. kevadel Võrumaal 7–9 (keskmised vastavalt 7 ja 7,7). Must-kärbsenäpi poegade arv oli Jõgeval vahemikus 1–7 (keskmine 5,5) ning Võrumaal 3–8 (5,8). Järgnenud aastatel said rasvatihased Jõgeval 2–10 (7,5) ja Võrumaal 6–10 poega (8,4). Jõgeva must-kärbsenäpi pesades oli 1–8 ning Võrumaal 4–8 poega (5,5 ja 6,3). Hüpoteesi toetas ka lennuvõimestunud poegade arv pesa kohta.

Tabel 1. Võrumaa (2017–2020) ja Jõgeva (2022–2023) linnupoegade keskmine arv pesas

Linnapiirkonna väiksem pesitsusedukus tuleneb ilmselt kõrgemast häiringutasemest. Jõgeva linna puhul võib häirivatest teguritest suurimaks pidada inimeste ja liikluse tekitatud stressi, sest paljud pesakastid olid paigutatud autotee lähedale. Häirivate tegurite rohkuse tõttu ei saa aga kindlalt väita, millisel neist oli poegade arvule kõige suurem mõju.

Töö põhjal sai teha veel ühe järelduse: Jõgeva linnas on pesapaikade defitsiit, sest läheduses olevatel põldudel või väikestes metsatukkades ei leia kõik linnud endale pesapaika. Kahel järjestikusel aastal asustati pesitsusperioodi vältel keskmiselt 64% paigaldatud kastidest, mis viitab selgelt pesitsuskohtade puudusele. Arvestades seda, et linnud vajavad aega kastidega harjumiseks, suureneb see protsent edaspidi kindlasti veelgi.

Jõgeva kesklinna piirkondadest paistis silma raudteeäärne ala, mille oli peaaegu täielikult hõivanud vareste koloonia. Seetõttu huvitas mind väga, mil määral mõjutavad varesed kui röövlinnud väikeste pesakastilindude pesitsemist, ja selle põhjal püstitasin teise hüpoteesi: uuringualal, kus tõenäosus vareslaste rüüsteks on suurem, on tühje pesakaste suhteliselt rohkem kui teistes piirkondades. Töö käigus selgus, et 2022. aastal pesitseti sel alal tõesti kõige vähem, kuid järgmisel aastal oli enim tühje kaste hoopis teisel pool linna, kus asub kettagolfirada. Võib oletada, et varesed küll mõjutavad teiste lindude asustust, kuid tõenäoliselt on suur kaal ka teistel teguritel, näiteks röövloomadel, rongi- ja autoliiklusel ning muul inimhäiringul. Nende tegurite täpse mõju määramine oleks aga juba uue uurimistöö teema.

Olen rahul, et sain ette võtta väga põhjaliku projekti, tänu millele sain palju uusi teadmisi valdkonnast, mis mind väga huvitab. Samuti valmistab rõõmu teadmine, et sain kaasa aidata elurikkuse suurendamisele ja osaleda linnupoegade rõngastamisel.

Rasvatihane villast ja samblast ehitatud pesal