Kuidas peibutushäälte kasutus mõjutab lindude püügiedukust Vaibla linnujaamas?

Theodor Karu

Theodor Karu põhikooli uurimistöö „Peibutamise tõhusus lindude rõngastamise eesmärgil Vaibla linnujaama näitel“ pälvis tänavu õpilaste teadustööde riiklikul konkursil põhikooliastmes I preemia. Töö juhendajad: Kristjan Adojaan, Reet Varik

Peibutusvahendid

Vaiblas on rõngastushooajal lindude peibutamine igapäevane. Selleks kasutatakse mitut mälukaarti, kuhu on salvestatud linnuliikide hääled (helifailid pärinevad veebilehelt xeno-canto.org). Peamiselt on kasutusel kuus mälukaarti: roolindude, põõsalindude, lehelindude, kiuru, pääsukeste ja öösorri mälukaart. Abiks on kaks Energy Sistem Nami ECO kõlarit ja kolm Energy Sistem Bloomi kõlarit.

Peibutamiseks vajaminevad kõlarid. Foto: Kristjan Adojaan

Roolindude mälukaardile on salvestatud kõrkja-, tiigi-, soo-, aed- ja rästas-roolinnu laul. Vaiblas on kohatud ka padu-roolindu, aga teda ei ole peibutatud, sest ta satub linnujaama väga harva: kogu Vaibla ajaloo jooksul on kirja saanud vaid kuus isendit. Küll on aga peibutatud tarna-roolindu, keda siiski pole õnnestunud kätte saada. Kõik need linnud peatuvad ja toituvad rände ajal peamiselt roostikus, mistõttu võibki liikide häälitsused koondada ühele mälukaardile.

Põõsalindude kiibil on mustpea-põõsalinnu laul, mis meelitab ka teisi põõsalinnuliike. Vaiblas on linde peibutatud veel aed- ja väike-põõsalinnu lauluga. Peale nende põõsalindude on siin harva kohatud vööt-põõsalindu, aga teda ei peibutata. Need liigid tegutsevad kõik enamasti põõsastes, kuid vahel tulevad ka roostikuvõrkudesse.

Lehelindude mälukaardile on salvestatud väike- ja salu-lehelinnu laul. Nad on Vaiblas peamiselt põõsastikus. Vähem kohtab Vaiblas mets-lehelindu.

Kiurukiibil on metskiuru laul. Haruharva on Vaiblasse sattunud ka sookiur. Kiurud on Vaiblas peamiselt roostiku ja põõsastiku vahepealsel alal, kus on kõrgem rohi, aga pole kõige märjem. 2025. aastal kiure kõrge veeseisu tõttu ei peibutatud.

Veel kasutatakse pääsukese mälukaarti, kus on peal suitsupääsukese laul. Pääsukesi püütakse peamiselt roostiku lõpust, kuhu nad siirduvad sadade kaupa ööbima.

Öösorri kiip on kasutusel öösiti, sest see liik tegutseb ainult hilisõhtul ja öösel enne koitu. Tema jaoks on eraldi suurema silmaga võrgud, mis paiknevad nii roostikus kui ka põõsastiku lähedal lagedamal alal.

Andmete kogumine

Uurimistöö andmed kogusin kaheksateistkümne päeva jooksul perioodil 11.–28. augustini 2025. Katse toimus peaaegu iga päev, välja arvatud 22. augusti hommikul, kui oli vihmane. Hommikuti peibutati linde kella 5.00-st 12.00-ni, õhtuti pääsukesi kella 18.30-st viimase kontrolltiiruni, mis oli umbes südaöö paiku.

2025. aastal valitsenud kõrge veeseisu tõttu olid Vaibla linnujaama püügivõrgud paigutatud tavapärasega võrreldes teisiti. Üleval oli kaks roostikuliini, mis algasid kohe põõsaste juurest ja kulgesid peaaegu sada meetrit järve poole; kaks väiksemat põõsastikuliini asusid samades kohtades mis eelmistel aastatel. Öösorrivõrke roostikus ega põõsastes ei olnud, oli vaid üks võrk rõngastuskuuri lähedal heki taga lagedamal alal. (Eelmistel aastatel oli üks pikk roostiku võrguliin kuni järveni, kaks väiksemat põõsastiku võrguliini ning üks öösorrivõrk roostikus ja teine põõsaste lähedal.)

Võrgud jaotati kaheks eraldi liiniks, vasak- ja parempoolseks, millest mõlemas oli üks roostiku- ja üks põõsastikuliin. Ühel päeval peibutati üht ja teisel päeval teist liini ning see võimaldas teha võrdlust, kui palju aitab peibutamine kaasa lindude püüdmisele.

Tulemused

Uurimisperioodil püüti peibutatud liinis 5345 lindu, päevas keskmiselt ligi 297. Seevastu mittepeibutatud liinis oli püütud linde 1533, päevas keskmiselt 85. Võrdlusandmetes oli seega üllatavalt suur erinevus. Kõige suurem, lausa 15,3-kordne, oli vahe 21. augustil, mil püütud linde oli vastavalt 520 ja 34. Keskmine erinevus liinide vahel oli 3,5-kordne ehk 212 lindu (vt joonis 1).

Joonis 1. Rõngastatud lindude arv uurimisperioodil. 22. augusti hommik oli vihmane, mistõttu katset ei tehtud.

Saadud kogemuste põhjal võib öelda, et püütud pääsukeste arvukuse erinevus võrguliinides sõltus nende hulgast. Kui liikus väga palju pääsukesi, üle paarisaja, siis jäi mõlemasse võrku suhteliselt palju isendeid, peibutatud liinis siiski märksa rohkem. Kui pääsukesi oli vähem, umbes sada-kakssada, siis saime neid kätte peamiselt peibutatud liinis ja teises liinis püüti ainult paar lindu. Katse näitas, et pääsukestele mõjub peibutamine väga hästi, mis on suuresti tingitud sellest, et nad on parvelinnud (vt joonis 2).

Roolindude puhul oleks arvanud, et nende arvukuserinevused liinide vahel on väiksemad, sest tegu ei ole parvelindudega. Siiski on nende peibutamine Vaiblas alati väga hästi läinud. Roolinnu helikiibil ei ole kõikide roolinnuliikide laulu, sest isendid tulevad kohale ka vennasliikide laulu peale: heli toimib kas konkurentsi- või uudishimuajendina.

Üllatuslikult tuli ühel päeval roolinde ainult mittepeibutatud liini. Kõige rohkem oli kõrkja- ja tiigi-roolinnu isendeid, kes on ühtlasi meie levinuimad roolinnuliigid. Peibutatud liini keskmine oli 19 lindu päevas, mittepeibutatud liini keskmine 8, erinevus seega keskmiselt 2,4 korda.

Omajagu üllatust pakkusid ka põõsalinnud. Lausa kuuel päeval oli mittepeibutatud liinis rohkem põõsalinde kui peibutatud liinis. Jällegi oleks võinud arvata, et liinidevahelised erinevused lindude arvus on väiksemad, sest tegu ei ole parvelindudega. Jooniselt 3 nähtub, et keskmiselt oli peibutatud liinis 9 lindu päevas ja mittepeibutatud liinis 6. Vahe ei ole kuigi suur, keskmiselt 1,5 korda. Seetõttu võib öelda, et põõsalindude puhul peibutamine kõige paremini ei tööta. Tulemuste muutlikkus võib tuleneda põõsalindude iseseisvamast rändekäitumisest ja vähemast sotsiaalsest suhtlemisest häälitsuste kaudu. Erinevust võis näha ka liikide vahel: mustpea- ja väike-põõsalind reageerisid peibutusele paremini kui näiteks pruunselg-põõsalind. Seega sõltub peibutuse mõju tugevalt konkreetsest liigist. Oma osa võis etendada seegi, et peibutatud ja mittepeibutatud liin asusid üsna lähestikku.

Lehelindude puhul oli kolm päeva, mil mittepeibutatud liini tuli rohkem linde kui peibutatud liini, ja ühel päeval oli võrguliinides isendeid võrdselt. Selline erinevus on oodatav, kuna lehelinnud kogunevad sügisrändeks salkadesse. Kokku püüti peibutatud liinis 125 lehelindu, keskmiselt 7 isendit päevas. Mittepeibutatud liinis oli linde kokku 88 ja päeva keskmine 5. Nii nagu põõsalindude puhul, asusid ka lehelindude võrguliinid võrdlemisi lähestikku, mida tuleb andmete tõlgendamisel arvesse võtta.

Uurimistöö tegemise aastal öösorre kuigivõrd ei peibutatud, sest kasutada oli ainult üks öösorrivõrk ja tööjõudu polnud piisavalt, et seda öösiti kontrollida. Vähestel peibutuskordadel tuli iga kord võrku vähemalt üks isend – üldjuhul vaid enne südaööd tehtud peibutuse ajal. Ent korra saime öösorri võrgust kätte ka hommikusel esimesel tiirul, kui isend oli lennanud roostikuvõrku.

Järeldused

Tulemuste põhjal võib järeldada, et peibutamine mõjub kõige tõhusamalt suitsupääsukesele, kelle puhul erinevus võrguliinide vahel oli selgelt suurim. See oli ootuspärane, sest pääsukesed on parvelinnud, kes reageerivad sotsiaalsetele signaalidele ning kogunevad sageli heliallikate ümber. Hästi töötas peibutamine ka roolindude puhul, kellele heli näis mõjuvat ka siis, kui kasutati teiste roolinnuliikide laule.

Põõsalindude puhul oli peibutamise mõju tagasihoidlikum ning mõnel päeval püüti mittepeibutatud liinis isegi rohkem isendeid. See võis olla tingitud liinide lähedusest, kuid viidata ka näiteks ilmastiku või rändeaktiivsuse muutustele, samuti sellele, et põõsalinnud ei reageeri nii tugevalt liigikaaslaste häälitsustele.

Kõige tagasihoidlikum oli tulemus lehelindude puhul: peibutatud ja mittepeibutatud liini sattunud isendite arvu erinevus jäi väikseks ja ebaühtlaseks. Lehelinnud rändavad sügisel sageli väikeste salkadena, vahel ka koos teiste liikidega, mistõttu nende reaktsioon peibutamisele võib olla juhuslikum ja sõltuda rändeperioodi ajastusest.

Kiurudega ei õnnestunud uurimisaastal katset läbi viia, sest neid oli väga vähe ja võrku jäi isendeid ainult üksikutel päevadel.

Edaspidi võiks uurida, kuidas mõjutavad püügitulemusi peibutuse kestus, helitüüp (nt kutsehüüd, laul või ärevushüüd) ja päevaaeg, samuti seda, milline mõju võib olla ilmastikuoludel ja rändeperioodi ajastusel.