Uus maailma linnunimestik AviList

Uku Paal

Ornitoloogiakogukond vajab lindude üldtunnustatud teaduslikke nimetusi ja taksonoomiat, et omavaheline suhtlus oleks tõhus ja täpne. Seni on kasutatud mitmesuguseid üleilmseid nimestikke, millest igaühel on oma reeglid, kuidas konkreetset linnuliiki määratleda. Uue, ühtlustatud globaalse taksonoomilise süsteemi järele on olnud suur vajadus ja nüüd on kompromisstulemus avaldatud: AviList. Selle loojad on seadnud sihiks, et liiginimistut hakataks kasutama nii teaduses, linnukaitses kui ka linnuvaatlejate hulgas üle maailma.

AviListi on välja töötanud linnutaksonoomia töörühm, millesse kuuluvad BirdLife Internationali, Cornelli ornitoloogialabori, Ameerika Ornitoloogiaühingu, Rahvusvahelise Ornitoloogiaühingu (IOU) ja Avibase’i esindajad. Uus liiginimestik asendab Rahvusvahelise Ornitoloogiakongressi (IOC) ja Clementsi nimekirja ning seda on kavas uuendada igal aastal.
AviListi kasutuselevõtt tähendab, et esimest korda on olemas ühtne üleilmne lindude liiginimistu, mille koostamisse on kaasatud maailma juhtivad linnutaksonoomia eksperdid. 2025. aasta juuni seisuga sisaldab see 46 seltsi, 252 sugukonda, 2376 perekonda, 11 131 liiki ja 19 879 alamliiki. Kõigil huvilistel on võimalik nimekirja veebist tasuta alla laadida (vt avilist.org).
Alates 1. jaanuarist 2022 otsustas Eesti linnuharulduste komisjon üle minna IOCi süsteemile (worldbirdnames.org), mis on seni olnud maailmas üks enim kasutatud nimistuid. Varem Eesti linnuliikide nimekirja aluseks olnud AERC TACi süsteem oli pikka aega uuendamata ega olnud enam kooskõlas molekulaarbioloogiliste jt uuringute käigus saadud uute teadmistega. Nüüd on ka IOCi süsteemi aeg ümber saamas ja nagu paljud teisedki autoriteetsed liiginimekirjad see uuendusi enam ei avalda (viimane versioon on 15.2) ning asendub AviListiga.

Ühtne keel lihtsustab koostööd

Ebakõlad taksonoomias tekitavad probleeme nii linnuteaduses kui ka -harrastuses. Näiteks linnuvaatlejate hulgas populaarsed andmebaasid, nagu eBird, Xeno-Canto ja Trektellen, kasutavad erisuguseid taksonoomiaid, mis raskendab vaatlustulemustele viitamist ja andmete konvertimist. Paljud andmebaasid sisaldavad miljoneid vaatluskirjeid ning on laialt kasutatavad teaduses ja looduskaitses. Teaduslikesse andmebaasidesse kogutud geenijärjestused on eri allikates sageli klassifitseeritud erinevalt, mis raskendab geeninäidiste võrdlust. Erisugune taksonoomiline käsitlus mõjutab riikidevahelist looduskaitseseadusandlust ja mõni takson võib jääda piirkonniti tähelepanuta. Laialdaselt heaks kiidetud süsteem võimaldab neid ebakõlasid vältida ja ornitoloogiavaldkondade koostööd tõhustada.

Muutused Eesti lindude nimistus

Taksonoomilistest muutustest annab Eesti linnuharulduste komisjon järjepidevalt teada oma aruannetes. Peagi Hirundos ilmuvas uues aruandes on samuti mitu süstemaatika uuendust. Kindlasti jääbki osa liigirühmi probleemseks ja üksmeel näiteks urvalindude (vt ka Eesti Loodus 3/2018), kaelustäkside, hallõgijate või rabahanede (Eesti Loodus 3/2023) sensu lato kohta kujuneb vaevaliselt.
Eesti liiginimestikus on oodata ameerika piilpardi (Anas carolinensis) muutumist piilpardi (Anas crecca) alamliigiks, nagu ta ka kunagi varem on olnud. Samuti kaotavad liigistaatuse mustvares (Corvus corone) ja hallvares (Corvus cornix), saades taas varese (Corvus corone) alamliikideks, kuigi tõdetakse, et seda taksonipaari peaks veel põhjalikumalt uurima.

Ida-kaelustäks (Saxicola stejnegeri) peaks jääma niidu-kaelustäksi (Saxicola maurus) alamliigiks ja seega on tema uus teaduslik nimetus Saxicola maurus stejnegeri. Jaapan, juuni 2025. Foto: Uku Paal

Ent muutub ka linnusüstemaatikutel pidevalt hambus olnud kaelustäkside taksonoomia. Tõdetakse, et ida-kaelustäksi (Saxicola stejnegeri) toomine liigi staatusse on olnud ennatlik ja ta peaks jääma endiselt niidu-kaelustäksi (Saxicola maurus) alamliigiks Saxicola maurus stejnegeri.
Seega on AviListi puhul tunda konservatiivset suhtumist ja meie linnunimestikku tuleb kolme liigi võrra lühendada.
Viimane IOCi süsteemi uuendus raputas tüllide taksonoomiat ja ka AviListi esimeses versioonis on selles liigirühmas muutusi. Nimelt muutub väiketülli (Charadrius dubius) perekond ja väiketülli uus teaduslik nimetus on Thinornis dubius.

Väiketülli (Charadrius dubius) uus teaduslik nimetus on Thinornis dubius. Tartu, juuni 2007. Foto: Uku Paal

Põhjalikumalt saab AviListist lugeda ajakirjas Biodiversity and Conservation avaldatud artiklis:
Frank Rheindt et al. (2025). AviList: a unified global bird checklist. – Biodiversity and Conservation, 1–18. 10.1007/s10531-025-03120-y.