Linnamaa märgala linnustik

Eedi Lelov

Kirjeldatav ala asub suure Lavassaare soostiku Maima raba idaservas. Administratiivselt kuulub ala Pereküla küla piiridesse (Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond). Märgalast u kilomeetri kaugusel kõrgub soos Virussaare rabasaare metsamüür.
Enne turbatootmise algust laius vaadeldaval alal Lääne-Eesti rabadele tüüpiline kõrge rabakallas üksikute madalate rabamändidega. 1960. aastatel rajati sinna u 45 ha suurune freesturba väljak (pätsturvast oli ala serval lõigatud juba aastakümneid varem). Kui turbavaru ammendus ja väljak hüljati, otsustati 21. sajandi teise kümnendi lõpus kuivenduskraavid sulgeda ja hakata alal uurima turbasambla kultuuristamise võimalusi.

Linnamaa märgala asub suure Lavassaare soostiku Maima raba idaservas. Foto Eedi Lelov

Loodus teadupärast tühja kohta ei salli ja üleujutatud ala, kus oli palju nn peenardega eraldatud ristkülikukujulisi veesilmi, hakkas ligi tõmbama veelinde: partlasi, tülllasi, kurvitslasi, kajaklasi ja tiirlasi.
Linnualana avastasin paiga enda jaoks 2021. aasta kevadel. Samal aastal korraldasin sinna viis vaatlusretke (1.04–6.07), 2022. aastal samuti viis (26.04–24.06) ja 2023. aastal kuus (19.04–16.07).

2023. aastal asus alale pesitsema roo-loorkull. Foto Igor Tseskidov

Kohtasin oma loenduskäikudel kokku 54 linnuliiki (vähemalt üks vaatlus liigi kohta). Kõige suuremat huvi pakkusid mulle veelinnud (partlased, kahlajad) ja nende pesitsusaegne arvukus. Sellisel alal, kus tiikidel ei ole veel rikkaliku ja lokkavat taimestikku välja kujunenud, saab lindude loenduseks ja vaatlemiseks kasutada ala pikuti läbivat kruusateed. Ise liikusin seal auto ja ATVga. Linnud kumbagi liiklusvahendit ei pelga – välja arvatud kiivitajad, kes reageerivad sama hästi kui igale liikuvale objektile valju kisaga.

Kajakate puhul on tabelis pesade arv, sest nende pesad on vähese taimestiku tõttu hästi märgatavad ning pesal istuvad kajakad ja tiirud on omamoodi maamärgid. Hõbekajaka pesa ei õnnestunud leida. Kahel esimesel vaatlusaastal viibisid vanalinnud vaadeldaval alal pesitsusperioodi alguses.
2023. aastal asus alale pesitsema üks roo-loorkulli paar, kes pesitses seal ka 2024. aastal.

Hõbekajaka pesa ei õnnestunud leida. Foto Karl Adami

Minu jaoks olid kõige huvitavamateks alal kohatud lindudeks tedred: 2021. aasta aprillis nägin viit kukke mängimas vaatlusala poolitaval kruusateel. Korra silmasin kõrgel märgala kohal tiirlevat must-toonekurge ja ülelendavat merikotkast. Märg maastik sobib hästi läbirändel olevaile tutkastele, samuti on see hea peatuspaik sookurgedele. Maastiku niiskustingimusi arvestades võiks sellest saada sookurgede ööbimispaik. Igal vaatluskevadel olen näinud sookurgi kas üksikuna või paaris, kuid pesitsemist pole registreerinud.

Sookurgi on olnud igal vaatluskevadel. Foto Kätriin Kruusaauk

2024. aastal asus alale pesitsema laululuik. Foto Kadri Niinsalu

7. augustil 2022 vaatlesin seal koos kaaslastega (Arved Bauer ja Raivo Endrekson) u 400-isendilist sookurgede parve. 22. mail 2024 leidsin vaatlusalalt laululuige pesa. Pesal hauduv vanalind paistis taimestiku vahelt hästi silma. 5. juunil nägin alal üksikut ärevat vanalindu, kelle läheduses olid tõenäoliselt äsja koorunud pojad. Aastatel 2021–2023 olin seal laululuiki näinud igal kevadel.
Loodan edaspidigi jälgida Linnamaa märgala linnustiku liigilist koosseisu ja muid arenguid selles piirkonnas.