Monika Bondarenko: kõige toredam on koduümbruses kolistamine
oktoober 2024
Tiiu Tali
Oled üle kümne aasta olnud aktiivne linnuvaatleja ja sinu kodusteks linnuvaatluspaikadeks on Tartust lõunasse jäävad alad: Ihaste luht, Aardla polder, Porijõe tamm, Haaslava kalatiigid, Tuigo mets, Aardlapalu prügila… Miks just linnud?
Linnuvaatlushuvi tekkis üsna ootamatult täiskasvanueas. Laenatud retrobinokkel – tervitused Kerttule! – rajas teed esimestele teadlikele vaatlustele. Leevikeste ja varblaste märkamisele andis 2012. aastal hoogu linnuvaatleja Margus Otsa blogi Big Year, kus ta üritas ühe aasta jooksul võimalikult palju linnuliike kohata. Imestusele järgnes imetlus, kui põnevaid ja haruldasi liike võib Eestis kohata.
Mis teeb sinu jaoks linnuvaatluse kui hobi köitvaks?
Ilmselt köidab mind ettearvamatus, et kunagi ei tea, keda täna võib kohata. Seega on üsna tavapärane seigelda oma local birding patchil aastaid, ilma et see kaotaks võlu. Ja mingil hetkel hakkavad tekkima seosed, hakkad täheldama keskkonnategurite koosmõju ja seda, kuidas see peale linnustiku mõjutab ka sind kui linnuvaatlejat ja inimest.
2021. aastal Kablis raudkulliga. Foto erakogu
Ka sinu elukaaslane tegeleb aktiivselt linnuvaatlusega ja käite sageli koos linnuvaatlusretkedel. Kas viis, kuidas te linde märkate, vaatlete ja määrate, on teil sarnane või erinev?
Ma näen elukaaslase pealt, et tal tekib mingi sisemine rahutus ja siis ta lihtsalt peab minema. Ma ise võib-olla ei pea selleks kindlasti kuskile poldrile kihutama, hommikune aialinnulaul või jalutuskäik läbi surnuaia toidupoodi võib olla täiesti piisav. Enamasti käime tõesti koos, sest see on siiski kvaliteetaeg, ja kui võib-olla kodus teeb igaüks omi asju, siis kuskil metsateel või põlluserval oleme hetkes kohal ja täiendame teineteist.
Linnuvaatlus tähendab kvaliteetaega. Ühel kevadisel retkel 2024. aastal. Foto erakogu
Linnuvaatluse algusaastad võtab kokku esimene Saaremaa linnuretk 2015. aasta maikuus. Foto Tiiu Tali
Mis olid algusaastatel linnuvaatluse juures suurimad raskused? Ja mida pead praegu linnuvaatluse juures väljakutseks?
Päris alguses leppisime kokku, et enne liiki kirja ei pane, kui oleme teda hästi näinud. Seetõttu ei saanud me üsna kaua mitmeid liike kirja panna, näiteks rukkirääku, põldvutti, roo- ja ritsiklinde. Hiljem loobusime sellest, sest kuigi ma olen näiteks väikehüüpi näinud, on peidulisi liike üsna keeruline näha. Piisab täiesti äratuntavast kuulmisest. Praegu huvitab mind väga sügisene linnuvaatlus ja tunnen, kuidas kutse- ja rändehäälitsuste tundmine rikastab linnuvaatlusvõimekust.
Kui kiiresti pärast linnuvaatluse juurde jõudmist alustasid vaatlusmärkmete tegemist, vaatluste sisestamist andmebaasi ja ka arvestuse pidamist linnuliikide üle?
Vaatlusmärkmeid hakkasin tegema kohe, sest enda jaoks oli oluline iga uue liigi registreerimine kellaaja, kuupäeva ja asukoha täpsusega. Vaatlusandmete lisamine eElurikkuse andmebaasi sagenes linnumääramisoskuse paranedes. Samas ma tunnen, et võiksin palju rohkem juhuvaatlusi üles panna, sest PlutoFi platvormil on üsna kasutajasõbralik mobiilirakendus.
Kas ja kuidas on linnuvaatlus kui hobi sinu elu muutnud?
Lisaks üldiste looduskaitseliste väärtushinnangute väljakujunemisele olen hakanud paremini tundma ka taime- ja loomamaailma.
Letipea tuletorni kõrval Lääne-Virumaal kesktalvist veelinnuloendusel 2024. aastal. Foto erakogu
Kas on mõni liik, keda sooviksid Eestis kindlasti kohata?
Mul on tagasihoidlikud unistused ehk laanenääri oleks väga tore kohata. Lihtsamatest liikidest pole kohanud siniraaga ega sinisaba, mõlemaid on Eestis kohatud ja ilmselt kohatakse veel.
Mis on sinu jaoks põnevaimad linnuvaatluspaigad Eestis ja miks just need?
Nagu ennist ütlesin, on minu jaoks kõige toredam koduümbruses kolistamine. Kuna ma elan sisemaal Tartus, siis täpselt nii kaugele, kui ma kodust päeva jooksul jalgrattaga jaksan edasi-tagasi sõita, ulatubki koduümbrus. Seda veel eriti siis, kui on käimas linnuklubi Estbirdingu ökoralli. Võistlus toimub terve aasta jooksul ja peamine reegel on, et linde tohib käia vaatamas üksnes kondimootori abil. Mõnusat põnevust pakub konkureerimine rannikul elavate osalejatega.
Mis on sinu unistuste sihtkoht, kuhu linde vaatlema minna?
Lähim mõte on külastada Islandit, mille lipuliigiks võib pidada lunni.
Linnuvaatlusega saab tegelda väga mitut moodi alates rõngastamisest kuni vabatahtlike seireteni. Millega sa ise kõige meelsamini tegeleksid?
Ideaalis sooviksin koduümbruses tegelda rõngastamisega, samuti osa võtta rohkematest loendustest ja seiretest. Viimasel ajal olen teinud miniretki sõpradele ja tuttavatele, kes soovivad lindudest rohkem teada saada ja neid paremini märgata. Mulle väga meeldib see täiskasvanute vaimustus, kui näiteks oleme just vaadanud karmiinleevikest kase ladvas laulmas või metskiuru lennul laulmas. Samamoodi on inimesed üllatunud, millistes biotoopides mingeid liike kohata võib. Näiteks mõjub tõelise elamusena metsik ja sääserohke Aardla karjääri kalameesterada, auhinnaks kauni sinirinna vaatlus kruusakarjääri põõsastikus.
Oled mitmel korral juhendanud linnuhuvilisi Raigastvere vaatetornis tornide linnuvaatluspäeval. Milliste linde puudutavate vabatahtlike töödega oled veel seotud?
Olen juhendanud rahvusvaheliste linnuvaatluspäevade EuroBirdwatch avalikke linnuvaatlushommikuid Mehikoormas. Samuti olen osalenud ornitoloogiaühingu korraldatavatel vaatluspäevadel. Näiteks linnade ja tornide linnuvaatluspäeval on jälle lustakas võistlusmoment. Viimastel aastatel olen osa võtnud kesktalvisest veelinnuloendusest nii Ida-Virumaal kui ka Hiiumaal. Viimastel kuudel hoian silma peal Eestisse saabuvatel haruldustel ehk teen sotsiaalmeediasse lühikokkuvõtteid põnevamatest linnuvaatlustest.
On sul olnud mõni põnev juhtum seoses lindude või linnuvaatlusega?
Linnuvaatlustega kaasnevad alatasa tähelepanuväärsed juhtumused. Rohkem oli neid just linnuvaatluse algusaastatel. Kõige unustamatum oli plaan toreda kaasvaatlejaga n-ö ära vormistada krüüsel, sest me polnud seda liiki varem näinud. Sihtkohaks sai valitud Pakri neem, kus on liigi pesitsusbiotoop. Millegipärast oli meil kindel ettekujutus, et linnud istuvad panga ääre all kividel. Äärmiselt ohtlik oli muidugi üle ääre alla piiluda, ja kui me olime juba valmis loobuma, saime head nõu vaadata merele. Tõepoolest, krüüslid ujusid silmatorkavalt lähedal vees ja meeleheide asendus võidujoovastusega.
Linnuvaatluse algusaastatel sai ette võetud jalgsiretk Tartust Taevaskotta, kui osalesin elu esimesel ökorallil. Kolme kõnnitud päeva lõpuks jahutasid väsinud jalgu kaunis jäälind ja noor kaljukotkas, kes oli tollal minu esimene selle liigi vaatlus.
Millist nõu annaksid sa iseendale, kui olid linnuvaatlusi alustamas?
Minul oli väga palju omaette pusimist, mis mulle tegelikult väga sobis. Mõnele teisele algajale soovitaksin ehk julgemalt linnuvaatlusüritusi väisata ja mõnele kogenumale linnuvaatlejale n-ö sappa võtta.
Ja edasijõudnud linnuvaatlejale?
Edasijõudnud linnuvaatlejale tuleb jõudu soovida ja küllap me kuskil kohtume!
Kabli linnujaamas koos porriga 2017. a oktoobris Foto Urmas Männik